Karjalaskepäev

Karjalaskepäev on 1. aprillil ja see on vana maarahva karja väljalaskmise päev. Enne 1918 aastat oli karjalaskepäev 15 aprillil (ukj).

Karjalaskepäev

Karjalaskepäeval ei ole kirikukalendriga mingit seost.

Tegelikuks karjalaskepäevaks on kujunenud siiski jüripäev, kuid loomad tuli karjalaskepäeval kas või korraks üle laudaukse ajada ning esimene karjasevits valmis lõigata.

Erinevalt 20. sajandist oli varem üsna oluline võimalikult vara karjatama hakata, sest toiduvarud lõppesid kevadeks otsa ja lisa polnud harilikult kusagilt võtta, sest hakkama tuli saada omavarutud söödaga.

Peamised tegevused olid sel päeval seotud ennetava maagiaga, et tagada karja tervis, loomade kojutulek ja sigimine. Tõrjuti eemale hunte ja muid ohtusid.

Tehti (tõrvaga) ristimärke loomadele otsaette, suitsutati neid nõiakolla ja muude ainetega, loeti nõidussõnu. Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see puruneb, on karta karjakahju. Ka visati muna üle karja. Läve alla pandi mõni raudese, et loomade jalad oleksid tugevad.

Olulised riitused olid seotud karjasega: toimus tema rituaalne kastmine – karjasele kallati vett kaela, seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk.

Majja toodi karjavits, mis oli vanasti ülimalt oluline maagilise mõjuga ese. Karjavits pidi olema sirge (muidu jooksevad loomad laiali), see tuli valmistada eelmisel päeval ja oluline oli puu valik (pihlakat näiteks ei tohtinud kasutada, sest selle löök pani loomad kuivama). Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni.

Sinu reaktsioon artiklile?

like
0
dislike
0
love
0
funny
0
angry
0
sad
0
wow
0