Emakeelepäev

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.

Emakeelepäev

1995. aastal alustas Sondas elav emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast.

7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju. Toetusallkirju oli kokku 175. Ettepanekuga aga seal edasi ei tegeletud.

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigus juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, siis esitas Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta.

22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeele päeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril ning see jõustus ametlikult 24. veebruaril. Samal 1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.

Emakeelepäeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Teised riigipühad Eesti Vabariigis:

1. jaanuar – uusaasta (kolmapäev)

24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (esmaspäev)

10. aprill - suur reede (reede)

12. aprill - ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)

1. mai – kevadpüha (reede)

31. mai - nelipühade 1. püha (pühapäev)

23. juuni – võidupüha (teisipäev)

24. juuni – jaanipäev (kolmapäev)

20. august – taasiseseisvumispäev (neljapäev)

24. detsember – jõululaupäev (neljapäev)

25. detsember – esimene jõulupüha (reede)

26. detsember – teine jõulupüha (laupäev)

Uusaastale (1. jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale (24. detsember) eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

Riiklikud tähtpäevad 2020. aastal

6. jaanuar – kolmekuningapäev

2. veebruar- Tartu Rahulepingu aastapäev

14. märts – emakeelepäev

10. mai - emadepäev

4. juuni – Eesti lipu päev

14. juuni – leinapäev

23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

13. september – vanavanemate päev

22. september – vastupanuvõitluse päev

17. oktoober – hõimupäev

2. november – hingedepäev

8. november – isadepäev

16. november – taassünnipäev

Eesti lipupäevad 2020. aastal

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev

14. märts – emakeelepäev

23. aprill - veteranipäev

9. mai – Euroopa päev

10. mai – emadepäev

4. juuni – Eesti lipu päev

14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

23. juuni – võidupüha

24. juuni – jaanipäev

20. august – taasiseseisvumispäev

1. september – teadmistepäev

17. oktoober – hõimupäev

8. november – isadepäev

Lipupäevad on ka Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Sinu reaktsioon artiklile?

like
0
dislike
0
love
0
funny
0
angry
0
sad
0
wow
0